Põldvutt

Kirjeldus

Põldvutt on väike, salajase eluviisiga maapinnal elav lind, kes on tuntud oma iseloomuliku laulu ja rändkäitumise poolest. Ta on Euroopa ja Aasia põllumajandusmaastike tavaline, kuid sageli märkamatuks jääv asukas. Tema pruunikas sulestik pakub suurepärast maskeeringut rohumaal ja põldudel.

Suurus ja eluiga

Pikkus

16-18 cm

Tiivasiruulatus

32-35 cm

Kaal

70-150 g

Eluiga

2-3 aastat (looduses)

Toit

Omnivoor (peamiselt seemned, teraviljad, putukad ja nende vastsed)

Kehalised tunnused

Sulestik

Üldiselt pruunikas-kollakas, tumedate triipude ja tähnidega, mis pakuvad suurepärast maskeeringut. Selg on tumedam, kõhupool heledam. Tiivad on suhteliselt lühikesed ja ümarad.

Noka kuju

Lühike, kooniline, tugev nokk, mis sobib seemnete ja putukate korjamiseks. Värvus on hallikas-pruun.

Silmade värv

Tumepruun.

Jalgade värv

Hele-pruunikas või roosakas-hall.

Eristavad tunnused

Väike suurus, maapinnal eluviis, pruunikas maskeeriv sulestik. Iseloomulik on isaslinnu mustriline kurgualune ja valge kulmutriip. Emaslinnul on kurgualune heledam ja vähem mustriline.

Noorlinnu välimus

Noorlinnud sarnanevad emaslindudega, kuid nende sulestik on üldiselt tuhmim ja vähem kontrastne. Kurgualuse muster on nõrgalt arenenud või puudub täielikult.

Hooajalised muutused

Põldvuttidel puuduvad märgatavad hooajalised sulestiku muutused. Nende sulestik on aastaringselt sarnane, pakkudes maskeeringut elupaigas.

Sooline dimorfism

Isaslinnul on selgemalt eristuv mustriline kurgualune (mustad ja valged triibud) ning valge kulmutriip. Emaslinnu kurgualune on heledam, kollakas-valge ja vähem mustriline. Üldine sulestik on mõlemal sugupoolel sarnane, kuid isaslind on sageli veidi tumedamate ja kontrastsemate mustritega.

Kuidas tuvastada

1. 1

   Suurus ja kuju

   Väike, jässakas, maapinnal elav lind, meenutab miniatuurset kana. Lühike saba ja ümarad tiivad.

2. 2

   Sulestik

   Üldiselt pruunikas-kollakas, tumedate triipude ja tähnidega, mis pakuvad suurepärast maskeeringut. Isaslinnul on selgemalt eristuv mustriline kurgualune ja valge kulmutriip.

3. 3

   Häälitsus

   Kõige kindlam tunnus on isaslinnu iseloomulik kolmesilbiline laul “pit-per-vit” või “kvikk-kvikk-kvikk”, mis kostub kaugele ja on rütmiline.

4. 4

   Käitumine

   Eelistab joosta ja varjuda tihedas taimestikus. Lendab harva ja lühikesi vahemaid, kiirete tiivalöökidega.

Elupaik ja levik

Biokoosluskonnad

Rohumaad, põllumaad, stepp, heinamaad, avatud metsaservad.

Levila

Laialdaselt levinud Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Eestis on ta rändlind, kes pesitseb peamiselt avatud põllumajandusmaastikel.

Kõrgusvahemik

Peamiselt madalikel, kuid võib esineda ka mägistes piirkondades kuni 2000 meetri kõrgusel.

Eelistatud keskkonnad

Eelistab tiheda taimestikuga alasid, mis pakuvad varju ja toitu, nagu teraviljapõllud (nisu, oder), ristikupõllud, heinamaad ja umbrohtunud alad. Oluline on piisav taimestiku kõrgus varjumiseks ja pesitsemiseks.

Käitumine

Aktiivsusaeg

Peamiselt päevase aktiivsusega, kuid isaslinnud laulavad intensiivselt ka öösel, eriti pesitsusperioodil.

Toitumisharjumused

Otsib toitu peamiselt maapinnal, nokkides seemneid, teravilju, rohelisi taimeosi ja putukaid. On oportunistlik toituja, kohandudes kättesaadavate ressurssidega. Sageli tegutseb varjatult tihedas taimestikus.

Sotsiaalne käitumine

Pesitsusajal on territoriaalne ja elab paaridena. Väljaspool pesitsusaega, eriti rände ajal, võivad moodustada väiksemaid salku. Üldiselt on salajase eluviisiga ja raskesti märgatav.

Lennustiil

Lendab harva ja lühikesi vahemaid, eelistades ohu korral joosta ja varjuda. Lend on kiire ja sirgjooneline, tiibade kiirete löökidega. Tiivad on lennul lühikesed ja ümarad.

Ränne

Põldvutt on rändlind. Euroopa populatsioonid talvituvad Aafrikas, Aasia populatsioonid Lõuna-Aasias. Kevadel saabuvad pesitsusaladele aprillis-mais ja lahkuvad augustis-septembris. Ränne toimub öösel.

Territoriaalsus

Isaslinnud on pesitsusajal territoriaalsed, kaitstes oma territooriumi teiste isaste eest laulu ja vahel ka füüsiliste kokkupõrgetega.

Pesitsus

Pesitsusperiood

Mai-juuli. Eestis tavaliselt üks, harva kaks kurna.

Pesitsuskombed

Pesa on lihtne lohk maapinnal, sageli tiheda taimestiku varjus, vooderdatud kuivade kõrte ja lehtedega. Emaslind ehitab pesa üksi.

Kurna suurus

8-13 muna (keskmiselt 10-12).

Muna kirjeldus

8-13 muna, mis on kollakas-pruunid või oliivrohelised, tihedalt kaetud tumedate tähnide ja laikudega. Munad on suhteliselt suured linnu suuruse kohta.

Haudumisperiood

17-20 päeva. Haub ainult emaslind.

Pesast lahkumise periood

Pojad on pesahülgajad ja lahkuvad pesast kohe pärast koorumist. Nad on lennuvõimelised umbes 19 päeva vanuselt ja iseseisvuvad 30-50 päeva jooksul.

Vanemlik hoolitsus

Peamiselt emaslind hoolitseb poegade eest, juhatades neid toiduotsingutel ja kaitstes kiskjate eest. Isaslind võib harva osaleda poegade kaitsmisel, kuid tavaliselt lahkub pärast munemist.

Kus leida

Välitööde nõuanded

1. Kuula laulu. Põldvutti on palju lihtsam kuulda kui näha. Kuula isaslinnu iseloomulikku laulu varahommikul, õhtul või öösel pesitsusperioodil (mai-juuli).
2. Ole kannatlik ja varjatud. Põldvutid on väga salajased. Liigu aeglaselt ja vaikselt tiheda taimestikuga aladel. Kasuta binoklit, et märgata liikumist rohus.
3. Varajane hommik või hiline õhtu. Need on parimad ajad põldvuttide aktiivsuse jälgimiseks, eriti laulu kuulamiseks.
4. Kontrolli põlluservi. Põldvutid eelistavad sageli põlluservi, kus on tihedam taimestik ja varjumisvõimalused.

Sarnased liigid

Kiired faktid

Eesti staatus:

Rändlind, pesitseja

Elupaik:

Põllumaad, heinamaad, rohumaad

Toidulaud:

Seemned, teraviljad, putukad

Pesitsemine:

Maapinnal, 8-13 muna

Tunnusheli:

Iseloomulik kolmesilbiline laul "pit-per-vit"

Huvitavad faktid

• Põldvutt on ainus kanaliste seltsi kuuluv rändlind Euroopas.
• Vana-Egiptuses oli põldvutt hieroglüüfides tähtis sümbol ja teda peeti pühaks linnuks.
• Põldvuti munad on delikatessiks paljudes kultuurides ja neid kasvatatakse ka farmides.
• Kuigi põldvutt on laialt levinud, on tema populatsioonid paljudes piirkondades intensiivse põllumajanduse tõttu vähenenud.

Teaduslik klassifikatsioon

Riik

Animalia (Loomad)

Hõimkond

Chordata (Keelikloomad)

Klass

Aves (Linnud)

Selts

Galliformes (Kanalised)

Sugukond

Phasianidae (Faasanlased)

Perekond

Coturnix (Vutid)

Liik

Coturnix coturnix (Põldvutt)

Uuri Põldvutt lähemalt