Metsvint

Kirjeldus

Metsvint (Fringilla coelebs) on üks Euroopa ja Lääne-Aasia levinuimaid ja äratuntavamaid laululinde. Teda iseloomustab isaste ere ja kontrastne sulestik ning iseloomulik laul, mis on sageli esimene kevadekuulutaja. Metsvint on kohastunud elama mitmesugustes elupaikades, alates tihedatest metsadest kuni parkide ja aedadeni, ning on tuntud oma seemnetoidulise dieedi poolest, mida täiendavad putukad, eriti pesitsusajal.

Suurus ja eluiga

Pikkus

14-16 cm

Tiivasiruulatus

24-29 cm

Kaal

18-29 g

Eluiga

2-5 aastat (maksimaalselt kuni 15 aastat)

Toit

Omnivoor (peamiselt seemned, pungad, putukad ja nende vastsed)

Kehalised tunnused

Sulestik

Isasel metsvindil on pesitsusajal ere sinakashall pealagi ja kukal, roostepruunid põsed ja rind, valkjas kõht ning pruun selg. Tiibadel on kaks selget valget tiivavööti ja valged servad hoosulgedel. Emaslind on tagasihoidlikuma pruunikashalli sulestikuga, millel on samuti valged tiivavöödid, kuid need on vähem silmatorkavad. Noorlinnud sarnanevad emaslindudega, kuid on üldiselt tuhmimad.

Noka kuju

Kooniline, tugev nokk, mis sobib seemnete purustamiseks. Isastel on pesitsusajal sinakashall nokk musta tipuga, talvel heledam. Emaslindudel on pruunikas nokk.

Silmade värv

Tume pruun

Jalgade värv

Hallikaspruunid jalad

Eristavad tunnused

Isaste erksad värvid (sinakashall pea, roostepruun rind), valged tiivavöödid mõlemal sugupoolel, iseloomulik lühike ja kiire laul.

Noorlinnu välimus

Noorlinnud sarnanevad emaslindudega, olles üldiselt tuhmimad ja vähem kontrastsete värvidega. Nende sulestik on ühtlasemalt pruunikas, valged tiivavöödid on olemas, kuid mitte nii selged kui täiskasvanutel.

Hooajalised muutused

Isaste sulestik on pesitsusajal kõige eredam ja kontrastsem. Sügisel ja talvel muutub isaste sulestik veidi tuhmimaks, kuna uued suled on pruunikate otstega, mis kuluvad kevadeks maha, paljastades erksamad värvid. Emaslindude sulestikus on hooajalised muutused minimaalsed.

Sooline dimorfism

Väga selge. Isased on palju värvilisemad ja kontrastsemad kui emaslinnud, eriti pesitsusajal. Emaslinnud on valdavalt pruunikashallid.

Kuidas tuvastada

1. 1

   Isase sulestik

   Otsige sinakashalli pealage ja kukalt, roostepruune põski ja rinda ning pruuni selga. Tiibadel on kaks selget valget vööti.

2. 2

   Emaslinnu sulestik

   Emaslind on tagasihoidlikum, pruunikashalli sulestikuga, kuid tal on samuti valged tiivavöödid, mis on hea tunnus.

3. 3

   Laul

   Kuulake iseloomulikku, kiiret ja meloodilist laulu, mis lõpeb terava 'tsip-tsip-tsirrr' fraasiga. See on sageli esimene märk metsvindi kohalolekust.

4. 4

   Kutsehüüd

   Tuvastage vali ja terav 'fink' või 'pink' hüüd, mis on metsvindile väga iseloomulik.

5. 5

   Lend

   Jälgige lainejat lendu, mille käigus on näha valgeid tiivavöötmeid ja valgeid sabaservi.

Elupaik ja levik

Biokoosluskonnad

Metsad (leht-, sega- ja okasmetsad), pargid, aiad, põllumaade servad, hekid, kalmistud.

Levila

Peaaegu kogu Euroopa, Loode-Aafrika, Lääne-Aasia kuni Siberini. Sisse viidud ka Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse.

Kõrgusvahemik

Merepinnast kuni 2000 meetrini, harva kõrgemal.

Eelistatud keskkonnad

Eelistab avatud aladega metsaservi, parke ja aedu, kus on nii puid pesitsemiseks kui ka avatud maapinda toitumiseks. Oluline on ka vee kättesaadavus.

Käitumine

Aktiivsusaeg

Diurnaalne (päevase aktiivsusega).

Toitumisharjumused

Toitub peamiselt maapinnal, otsides seemneid, pungi ja putukaid. Pesitsusajal on putukad ja nende vastsed oluline osa dieedist, eriti poegade toitmiseks. Talvel külastab sageli lindude toidumaju.

Sotsiaalne käitumine

Pesitsusajal territoriaalne ja elab paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab sageli parvi, eriti talvel, ja võib liituda teiste vintlaste liikidega.

Lennustiil

Lainejas lend, kus tiivalöökide faasid vahelduvad lühikeste liuglemistega. Lennul on näha valgeid tiivavöötmeid ja valgeid sabaservi.

Ränne

Osaliselt rändlind. Põhja-Euroopa populatsioonid on rändlinnud, kes talvituvad Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Kesk- ja Lõuna-Euroopa populatsioonid on valdavalt paigalinnud. Eestis on metsvint rändlind, kes saabub märtsis-aprillis ja lahkub septembris-oktoobris, kuigi osa isendeid võib pehmetel talvedel ka siia jääda.

Territoriaalsus

Isased on pesitsusajal väga territoriaalsed, kaitstes oma pesitsusterritooriumi laulu ja agressiivse käitumisega teiste isaste metsvintide suhtes.

Pesitsus

Pesitsusperiood

Aprillist juulini, enamasti kaks kurna aastas.

Pesitsuskombed

Pesa ehitatakse tavaliselt puu või põõsa harule, sageli tüve lähedale, 2-10 meetri kõrgusele maapinnast. Pesa on kausikujuline, hoolikalt ehitatud samblast, samblikest, ämblikuvõrkudest ja taimekiududest, seest vooderdatud pehmete materjalidega nagu karvad ja suled. Emaslind ehitab pesa üksi.

Kurna suurus

3-6 muna

Muna kirjeldus

3-6 muna, tavaliselt 4-5. Munad on sinakasrohelised või hallikasvalged, pruunide või lillakate tähnide ja kriipsudega, eriti laiemas otsas.

Haudumisperiood

11-14 päeva, haub ainult emaslind.

Pesast lahkumise periood

11-18 päeva pärast koorumist. Poegi toidavad mõlemad vanemad.

Vanemlik hoolitsus

Mõlemad vanemad toidavad poegi, kuigi emaslind teeb suurema osa inkubatsioonist ja algsest poegade soojendamisest. Pärast pesast lahkumist toidavad vanemad poegi veel mõnda aega.

Kus leida

Välitööde nõuanded

1. Kuula laulu. Metsvindi laul on väga iseloomulik ja sageli kuuleb teda enne, kui teda näeb. Kevadel on laul eriti vali ja sage.
2. Otsi maapinnalt. Metsvint toitub sageli maapinnal, otsides seemneid ja putukaid. Jälgige metsaservade ja parkide avatud alasid.
3. Vaata puude otsa. Isased laulavad sageli kõrgel puu otsas, kust neil on hea vaade oma territooriumile.
4. Külasta toidumaju. Talvel on toidumajad hea koht metsvintide jälgimiseks, eriti kui pakutakse päevalilleseemneid.
5. Ole kannatlik. Kuigi metsvint on tavaline, võib tema erksate värvidega isase leidmine nõuda veidi kannatlikkust, eriti tihedamas taimestikus.

Sarnased liigid

Kiired faktid

Eesti levinuim laululind:

Metsvint on Eestis üks arvukamaid ja levinuimaid laululinde.

Kevadekuulutaja:

Tema laul on sageli esimene märk kevade saabumisest.

Nimi 'Fringilla':

Ladinakeelne nimi 'Fringilla' tähendab 'vint' ja 'coelebs' tähendab 'vallaline', viidates asjaolule, et isased saabuvad pesitsusaladele enne emaslinde.

Valged tiivavöödid:

Valged tiivavöödid on hea tunnus nii isastele kui ka emaslindudele.

Dieedi muutus:

Talvel toitub peamiselt seemnetest, pesitsusajal aga putukatest.

Huvitavad faktid

• Metsvint on üks esimesi linde, kes kevadel laulma hakkab, sageli juba märtsis, isegi kui lumi on veel maas.
• Igal isasel metsvindil on oma unikaalne lauluvariatsioon, mis on piirkonniti erinev, sarnaselt inimeste dialektidele.
• Metsvint on tuntud oma võime poolest kohaneda erinevate elupaikadega, mis on aidanud tal levida laialdaselt üle Euroopa ja Aasia.
• Metsvindi munad on sageli nii hästi maskeeritud, et neid on raske pesas märgata, sulandudes ümbritseva sambla ja samblikega.
• Metsvint on olnud inspiratsiooniks paljudele luuletajatele ja muusikutele oma rõõmsa ja meloodilise laulu tõttu.

Teaduslik klassifikatsioon

Riik

Animalia

Hõimkond

Chordata

Klass

Aves

Selts

Passeriformes

Sugukond

Fringillidae

Perekond

Fringilla

Liik

Fringilla coelebs

Uuri Metsvint lähemalt