Sarvikpütt

Kirjeldus

Sarvikpütt on keskmise suurusega sukelpart, kes on tuntud oma silmatorkava pulmarüü poolest, millele on iseloomulikud kuldsed "sarved" pea külgedel. Ta on osav sukelduja ja toitub peamiselt vees elavatest selgrootutest ja väikestest kaladest. Eelistab tiheda taimestikuga mageveekogusid.

Suurus ja eluiga

Pikkus

31-38 cm

Tiivasiruulatus

59-65 cm

Kaal

300-570 g

Eluiga

Kuni 10 aastat

Toit

Karnivoor (peamiselt putukad, vähilaadsed, väikesed kalad)

Kehalised tunnused

Sulestik

Pulmarüüs on pea must, silma taga kuldsete sulgedest tuttidega, mis meenutavad sarvi. Kael ja küljed on roostepruunid, selg tume. Talverüüs on pea ja kael hallikasmustad, põsed ja kõht valged. Silma taga on selge valge laik.

Noka kuju

Sirge, terav, musta värvi, pulmarüüs sageli heleda tipuga.

Silmade värv

Punane

Jalgade värv

Hallikasrohelised, asetsevad keha tagaosas, mis on kohastunud sukeldumiseks, kuid teeb maal liikumise kohmakaks.

Eristavad tunnused

Pulmarüüs kuldsed "sarved" ja roostepruun kael. Talverüüs selge valge põse laik, mis ulatub silma taha. Väiksem kui tuttpütt, suurem kui väike pütt.

Noorlinnu välimus

Noorlinnud sarnanevad talverüüs täiskasvanutega, kuid neil on sageli pea külgedel ja kaelal tumedad triibud, eriti noorematel isenditel.

Hooajalised muutused

Pulmarüü (kevad-suvi) on väga silmatorkav kuldsete tuttide ja roostepruuni kaelaga. Talverüü (sügis-talv) on tagasihoidlikum, hallikasmust selg ja valge kõht, silma taga valge laik.

Sooline dimorfism

Sugupooled on välimuselt sarnased, isased võivad olla veidi suuremad ja nende pulmarüü värvid intensiivsemad.

Kuidas tuvastada

1. 1

   Pulmarüü pea ja kael

   Otsi musta pead, mille külgedel on silmatorkavad kuldsed sulgedest tutid ("sarved"). Kael ja küljed on roostepruunid.

2. 2

   Talverüü pea ja kael

   Märka hallikasmusta pead ja kaela, valgeid põski ja selget valget laiku silma taga, mis ulatub kaelale.

3. 3

   Suurus

   Sarvikpütt on keskmise suurusega pütt, suurem kui väike pütt, kuid väiksem kui tuttpütt.

4. 4

   Silma värv

   Mõlemal rüül on silmad erepunased.

5. 5

   Käitumine

   Jälgi sukeldumist toidu otsimisel. Sageli ujub madalal vees, näidates vaid pead ja kaela.

Elupaik ja levik

Biokoosluskonnad

Mageveekogud, järved, tiigid, aeglase vooluga jõed, sood.

Levila

Paljuneb Põhja-Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Talvitub Lääne-Euroopa rannikuvetes, Vahemere ääres, Mustal merel, Kaspia merel, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerika rannikuvetes.

Kõrgusvahemik

Peamiselt madalikel, kuni 1000 meetrit merepinnast.

Eelistatud keskkonnad

Eelistab tiheda veetaimestikuga (nt pilliroog, hundinui) rikkaid, toidurohkeid ja varjatud kaldaaladega veekogusid. Talvel ka rannikumeri ja suured järved.

Käitumine

Aktiivsusaeg

Diurnaalne (päevase aktiivsusega).

Toitumisharjumused

Sukeldub toidu otsimiseks, püüdes vee all putukaid, nende vastseid, vähilaadseid ja väikseid kalu. Sukeldumised kestavad tavaliselt 10-30 sekundit.

Sotsiaalne käitumine

Pesitsusajal territoriaalne ja elab paaridena. Väljaspool pesitsusaega võib koguneda väikestesse salkadesse, eriti rändel ja talvitusaladel.

Lennustiil

Lennul on kael sirge ja jalad sirutatud taha. Lennupilt on kiire ja sirgjooneline, tiivalöögid kiired. Tõuseb veest õhku raskelt, vajades pikka hoovõttu.

Ränne

Rändlind. Euroopa populatsioonid rändavad talveks Lääne-Euroopa rannikuvetesse ja Vahemere äärde. Põhja-Ameerika populatsioonid rändavad lõunasse rannikuvetesse.

Territoriaalsus

Pesitsusajal on paarid territoriaalsed ja kaitsevad oma pesitsusala teiste sarvikpüttide eest.

Pesitsus

Pesitsusperiood

Aprillist juulini, sõltuvalt geograafilisest asukohast.

Pesitsuskombed

Pesa on ujuv platvorm, mis on ehitatud veetaimedest ja kinnitatud veetaimestiku külge. Asub tavaliselt tihedas taimestikus, et pakkuda varju ja kaitset.

Kurna suurus

3-7 muna (tavaliselt 4-5).

Muna kirjeldus

3-7 muna, valged või kreemikad, aja jooksul määrduvad pruunikaks. Mõõtmed umbes 45x30 mm.

Haudumisperiood

22-25 päeva. Mõlemad vanemad hauvad.

Pesast lahkumise periood

Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kohe pärast koorumist. Nad on võimelised sukelduma ja ujuma, kuid vanemad toidavad neid ja kannavad sageli seljas. Iseseisvuvad umbes 60-70 päeva vanuselt.

Vanemlik hoolitsus

Mõlemad vanemad hoolitsevad poegade eest, toidavad neid ja kaitsevad kiskjate eest. Pojad veedavad sageli aega vanemate seljas, eriti külma ilmaga või ohu korral.

Kus leida

Välitööde nõuanded

1. Kasuta binoklit. Sarvikpütid on sageli vee peal kaugel ja binokkel aitab eristada pulmarüü detaile või talverüü põselaike.
2. Otsi tihedat taimestikku. Pesitsusajal eelistavad nad varjatud alasid tiheda veetaimestikuga, kus nad saavad pesitseda ja toitu leida.
3. Kuula häälitsusi. Pesitsusajal on nende kriiskavad ja vilistavad häälitsused iseloomulikud ja aitavad neid leida, isegi kui nad on taimestiku varjus.
4. Ole kannatlik. Pütid on sageli ettevaatlikud ja võivad sukelduda pikaks ajaks. Oota rahulikult, kuni nad uuesti pinnale ilmuvad.

Sarnased liigid

Kiired faktid

Eestikeelne nimi:

Sarvikpütt

Teaduslik nimi:

Podiceps auritus

Perekond:

Põõsaslased (Podicipedidae)

Elupaik:

Mageveekogud, rannikumeri

Toit:

Putukad, vähilaadsed, väikesed kalad

Staatus:

Haavatav (Vulnerable)

Huvitavad faktid

• Sarvikpütid on tuntud oma keeruliste pulmamängude poolest, mis hõlmavad pea raputamist ja sünkroonitud sukeldumisi.
• Pojad veedavad sageli oma esimesed elunädalad vanemate seljas, isegi sukeldumise ajal.
• Nagu teisedki pütid, neelavad sarvikpütid alla oma sulgi, mis arvatakse aitavat seedimisel ja kaitsevad seedetrakti teravate kalaluude eest.
• Nende jalad on asetatud keha tagaossa, mis teeb neist suurepärased sukeldujad, kuid maal liikumine on neile väga kohmakas.

Teaduslik klassifikatsioon

Riik

Animalia

Hõimkond

Chordata

Klass

Aves

Selts

Podicipediformes

Sugukond

Podicipedidae

Perekond

Podiceps

Liik

Podiceps auritus

Uuri Sarvikpütt lähemalt